Tervise Arengu Instituut alustas tänasest taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete
pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada soolatarbimist rahvastikus.
http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/650-kampaania-qsoola-pane-kahvligaq
Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu
ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate
tüsistuste võimalusi.
„Me saame umbes 80% soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just
seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,“ lausus Pitsi.
„Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toidus tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii
võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes.“
Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina
100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud
kõikide toitude pakenditele. See on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni
toitumisalane väide, nt „vähesoolane“ või „lahja“ jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult.
Selleks, et pakendeid oleks lihtsam lugeda, on Tervise Arengu Instituut välja töötanud nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutatava
soolakalkulaatori, mis võimaldab erinevate toitude ja toiduainete soolasisaldust võrrelda juba poes. Samuti arvutab see soola koguse
söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Soolakalkulaatori saab alla laadida veebilehelt www.toitumine.ee
<http://www.toitumine.ee> või Google Play'st.
Toidud, mille puhul tasub tähele panna võimalikku kõrget soolasisaldust, on leiva- ja saiatooted, lihatooted (eriti suitsutatud ja soolatud
tooted), juust, konservid, valmistoidud, supid, hommikusöögihelbed, kalatooted, krõpsud ja maitsestatud suupisted, kastmed (salati- ja
pastakastmed, majonees, ketšup, sojakaste), puljongikuubikud.
Soola tarbimise vähendamine on üks lihtsamaid viise ennetada kõrge vererõhu teket ja seeläbi vähendada neeruhaiguste ning insuldi ja
südame-veresoonkonnahaiguste ohtu, mis on Eestis peamiseks surmapõhjuseks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil vähendab soola
tarbimise vähendamine 5 grammini päevas insuldiohtu 23% võrra ja südame-veresoonkonnahaiguste üldist määra 17%.
Kuigi Eesti koguselised tarbimisnumbrid puuduvad, võib arvata, et oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, kus tarbitakse keskmiselt 10–15 g
soola päevas, mis ületab mitmekordselt lubatud päevakoguse. Keskmiselt võiks inimene ööpäevas saada maksimaalselt 35 mg naatriumi iga keha
kilogrammi kohta. Soola (ehk siis naatriumkloriidi) ööpäevane maksimaalne lubatud kogus kõikidest allikatest kokku on täiskasvanud
inimesel seega umbes 5 grammi. See on üks triiki teelusikatäis.
Teavitust toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014 raames".
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee
|