Kevadine jää on ettearvamatu |
30.03.2010 |
| Eimar Täht vetelpäästja |
Kõige ohtlikum on kevadine jää, mis paistab pealt sile ja tugev, kuid altpoolt on pehme ja nõrk. Päike lõhub jääd altpoolt, päikesekiirgus tungib läbi jää ja soojendab jääalust vett. Samuti peegeldub päikesekiirgus veekogu põhjast tagasi ning lõhub jääd altpoolt. Jää paksus võib olla 25 cm, millest tervet jääd on võibolla ainult 5 cm, ülejäänud on vaid jääpudru. Selline jää ei kanna enam. Ohtlikumad kohad on just veekogu tumeda põhjaga madalamad osad, kus päikesekiirgus ulatub veekogu põhja välja ja peegeldab sealt tagasi. Inimene kaotab teadvuse 10 minutiga Jääaluse vee temperatuur on +4 kraadi. Kui läbi jää vajunud inimene suudab ennast vee peal hoida, kuid ei pääse ise veest välja, kaotab ta alajahtumise tõttu teadvuse 10 minuti jooksul ja upub. See aeg kehtib normaalse kehaehitusega täiskasvanud mehe kohta. Lastel ja vanuritel on see aeg veelgi lühem. Kiiremini jahtuvad ka kõhnemad inimesed, haiged ja alkoholijoobes inimesed. Vastupidi levinud müüdile, et alkohol soojendab, kaotab joobes inimese keha kiiremini sooja, sest veresooned on laienenud ning hüpotermia saabub kiiremini. Kui läbi jää vajunud inimesel on õnnestunud jääaugust välja saada, algab tegelik ellujäämine. Märgades riietes inimene hakkab õhutemperatuuri ja tuule koosmõjul hoopis kiiremini jahtuma. Jääaugust pääsenud, kuid läbimärg inimene ei jõua sellises olukorras kuigi kaugele. Kõige kiiremini jahtuvad käed ja jalad ning saabuv hüpotermia halvab liikumisvõime, jalad ei kanna enam, inimene kukub ja püsti enam ei saa. Kui kuivi riideid kaasas ei ole või kiiresti abi ei saa, leitakse selline inimene reeglina hiljem üsna jääaugu lähedalt surnuks külmununa. Uppumisest pääsenutel tüsistused Inimese aju suudab ilma jäädavate kahjustusteta hapnikuta vastu pidada umbes 3 minutit. Mida külmem vesi, seda kauem inimene vastu peab. Sakslaste vetelpäästeorganisatsiooni tehtud uuringute põhjal on uppumissurmast pääsenute hulgas väga vähe neid, kellel ei kaasne hiljem mingeid tüsistusi. Tüsistusteks võib olla näiteks epilepsia, paaniline hirm vee ees või lastel õpiraskused. Mingid muudatused inimeses kaasnevad pea alati.
|