Hooldusravi
Hooldusravile suunab patsiendi kodust perearst või haiglast raviarst pärast ägeda seisundi ravi. Hooldusravi sihtgrupiks on patsiendid, kes vajavad küll meditsiiniõe abi, kuid mitte igapäevast arstikontrolli.
Hooldusravist rääkides ei saa üle ega ümber rahamurest. Kuna haigekassa vahenditest ei piisa, siis juba 2004. aastal heaks kiidetud hooldusravi arengukava alusel pidi 2010. aastaks statsionaarse hooldusravi eest tasumisel inimese omaosalus olema 16%, omavalitsuse osalus 49% ja haigekassa osalus 35%. Seni omavalitsuse osaluse kohustust statsionaarse hooldusravi eest tasumisel ei ole kehtestatud.
Alates 1. jaanuarist 2010 kehtibki statsionaarsele hooldusravile inimese omaosalus 15% ja haigekassa osalus 85%.
Hooldusravi üks voodipäev maksab 632,62 krooni Patsiendi tasutav osa sellest on 94,90 krooni ja haigekassa osa u 538 krooni.
Juba varasemast kehtib hooldusravis sarnaselt eriarstiabile voodipäevatasu, mis on 25 krooni päevas ning mida tohib võtta esimese kümne ravil oldud päeva eest ehk maksimaalselt 250 krooni ühe haiglasoleku korra kohta.
Statsionaarse hooldusravi kõrval pakutakse ka ambulatoorset hooldusravi ehk kodust õendusabi. See on inimesele mugavam, sest ta saab edasi elada oma kodus. Samuti tuleb see ka rahaliselt nii ühiskonnale kui ka inimesele (tema omastele) odavam. Koduse õendusabi eest maksab haigekassa 100%.
Tänu statsionaarses hooldusravis omaosaluse kehtestamisele rahastatakse 2010. aastal hooldusravi 11 % enam võrreldes eelmise aastaga, lisaks võimaldab muudatus pakkuda 13 % võrra rohkem koduõendusteenust.
Allikas: Eesti Haigekassa
Perearsti töökorraldusest
Kuna perearst ja –õde on inimese esimesteks abistajateks tervisemuredes, siis alljärgnevalt tutvustame lühidalt nende töökorraldust.
Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas - 5 tööpäeval nädalas vähemalt 4 tundi päevas ajavahemikus 8.00-18.00. Vähemalt üks vastuvõtt nädalas peab toimuma õhtusel ajal - kuni kella 18.00. Pereõe iseseisev patsientide vastuvõtuaeg on vähemalt 15 tundi nädalas. Nii perearsti kui pereõe vastuvõtuajale lisandub aeg muudeks vajalikeks tegevusteks.
Perearsti tegevuskoht peab olema avatud ja patsientide vastuvõtule registreerumine tagatud tööpäeviti vähemalt 8 tundi päevas.
Ägeda tervisehäirega patsient peab pääsema vastuvõtule pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Nendest tähtaegadest kinnipidamiseks peab perearst vajadusel pikendama oma vastuvõtu aega.
Patsiendid soovivad ka tervisetõendeid, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud – nt autojuhiloa saamiseks, lastelaagrisse jne. Selliseid tõendeid ei pea patsiendile väljastama kohe, vaid võib väljastada 15 päeva jooksul.
Täpsustatud on ka perearsti informeerimise kohustust. Perearsti tegevuskohas ja veebilehel olemasolul ka seal peab olema teave lahtioleku- ja vastuvõtuaegade ning sidevahendite (telefon, e-posti aadress) andmete kohta. Samuti peab nähtaval olema teave patsiendile, et kuhu ja kelle poole ta saab pöörduda arstiabi või meditsiinilise nõu saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Oma ajutise äraoleku ajaks peab arst korraldama asendusarsti.
Allikas: Eesti Haigekassa
|
