Uudised
Kontakt
Meie vald
Ametlik

 
 

 
  Ühinemine 2013
  Valla Teataja
  Tuletornid
  Kõpu tuletorn
  Tahkuna tuletorn
  Ristna tuletorn
  Eesti Tuletorni Selts
  Külalisele
  Sümbolid
  Ajalugu

1974, December
      
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
    

Kõpu tuletorn
Prindi
 
 

Tule külastama Kõpu tuletorni!

Avatud 01 mai kuni 15 september iga päev kell 10.00-20.00, muul ajal kokkuleppel.

Kontakttelefon : +372 5299 162; +372 469 3474            e-post:   info@tuletornikohvik.ee            Aadress: Mägipe küla, Kõrgessaare vald, Hiiu maakond.      Vaata lisainfot :   www.tuletornikohvik.ee

Pääsmete hinnad:

  • Kuni 6 - aastased lapsed (kaasa arvatud) - tasuta
  • Lapsed, üliõpilased, pensionärid- 1(üks) euro
  • Täiskasvanud - 2 (kaks) eurot
  • Komplekspilet (kolme tuletorni- Tahkuna, Kõpu ja Ristna külastus)- lapsed, üliõpilased, pensionärid 2 eurot; täiskasvanud 5 eurot.
  • Eesti Tuletorni Seltsi liikmetele liikmepileti alusel tasuta www.etts.ee

Kohapeal saab maksta ainult sularahas, korraldatud reisidel on võimalik gruppide eest tasuda arvega (teatada eelnevalt sooviste- post: kulla@hiiuvald.ee)

Maanteeameti teekaamera Kõpu tuletorni kõrval.

********************************************************************************************************************************************************************************

Eesti Veeteede Ameti halduses on käesoleval ajal 45 töötavat tuletorni. Lisaks on erakätes rida mittetöötavaid ajaloolisi tuletorne Praegu on Eestis külastajatele avatud ainult kolm tuletorni Hiiumaal: Kõpu, Ristna ja Tahkuna. Kõpu on maailmas vanuselt kolmas järjest töötanud tuletorn.

Kõpu tuletorn on olnud varem enam tuntud Dagerorti nime all (rootsi keeles "dag" - päev; "ort" - koht või poolsaar). Torni hakati ehitama 1505. a. Torni kasutuselevõtu ajaks loetakse 1. augustil 1531 (toimis tulepaagina), tuli süüdati tornis 1649 oktoobris.

Juba tol ajal oli torn kujult neljatahuline prisma, mida neljast põhilisest ilmakaarest toetasid massiivsed kontraforsid. Kuni 24 m kõrguseni oli torn ehitatud üksnes tugeva tsemendiga seotud rändrahnudest ja paekivist (remondi käigus oli kive üksteisest äärmiselt raske eraldada).Torniossa on laotud üle 5000 kantmeetri kive, mis annab ehitise kaaluks peaaegu 12 tuhat tonni. 24 meetri kõrgusel asetses kahe aknaga alumine teenistusruum. Aknad avanesid itta ja läände. Teenistusruumi kohal oli veel üks ruum, kus oli põletuspuude tõstmiseks raudteljel puupeli ja plokirattaga vints. Hiljem ehitati idapoolsesse kontraforssi redeli asemele puittrepp. Ülemise ruumi kohal oli platvorm, kus metallvõrel süüdati kuivadest vaigustest puudest tuli. Selge vaikse ilmaga paistis tuli 15 meremiili kaugusele.

1644 - esimesed kirjalikud teated tuletorni kohta Wittenburgilt. Rootsi ajal anti tuletorn rendile Cornelisele.

1659 - tuletorn ehitati kõrgemaks. Uus kõrgus 36,5 m.

1660. aastal ostis krahv Axel Julius de la Gardie Rootsi kuninga käest 38000 taalri eest terve Hiiumaa koos tuletorniga ning võttis endale 800 taalrise hüvitise eest kohustuse tuletorn käigus hoida.

XVIII sajandi 50ndatel aastatel süüdati tuletornis lõke märtsi keskpaigast aprillikuu lõpuni ning augusti keskpaigast aasta lõpuni. Tuli süüdati tund aega pärast päikeseloojangut ja kustutati tund enne päikesetõusu.

1766 - tuletorn koos Hohenholmi (Kõrgessaare) mõisaga läks krahvinna Ebbe Margarite Stenbocki valdusesse.

1792 - mõisa ostis parun von Ungern-Sternberg, kes hooldas tuletorni kuni 1805. aastani.

1805 - tuletorni haldama hakanud riik alustas kapitaalsete ümberehitustega. Torn renoveeriti ning värviti valgeks. Lõunapoolsesse kontraforssi raiuti uus sissepääs ning ehitati kivitrepp. Uuendati mõlemad teenistusruumid.

Torni ülaossa, 35 m kõrgusele ehitati laternaruum, kuhu paigaldati 23 õlilampi ja hõbetatud reflektorid. Valgustamata jäi üksnes idasuund.

1845 - ehitati valgustusseadme kohale puidust laternaruum klaasakendega.

1854 - torni remonditi uuesti, parandati torni ülaossa tekkinud pragu. Majakas töötas 1. juulist kuni 1. Main igal ööl (10 kuud aastas).

1859 - tsaar Nikolai I poeg suurvürst Konstantin juhatas Mereministeeriumi eesotsas ja kindraladmirali auastmes olles praktiliselt kogu Venemaa laevastikku. Ta

käskis valgustusseadmed välja vahetada reflektorite, 1.järgu Fresneli aparaadi vastu.

1860 - uus valgustus näitas 50 kilomeetri kaugusele.Aparaat oli valmistatud Pariisis. Ekraan tegi 4 minuti jooksul ühe täispöörde. Aparaadis kasutati Karseli süsteemi nelja kontsentrilise tahiga petrooleumihõõglampi. Lampi pumbati puhastatud rapsiõli, mida kulus tunnis umbkaudu 0,5 kg. Pumba pani tööle sama kellamehhanism. Kui õli lambis lõppes, hakkas aparaadi alarm helisema. Tuletorni teenindas seitsmeliikmeline brigaad, kellest üks pidi pidevalt tule läheduses viibima.

1869 - kontraforss, milles asus trepp, kaeti tahvlitega.

1883 - tuletorni seati üles telegraafijaam, mille tarvis ehitati majaka juurde puumaja. Tuletorni läheduses asus päästejaam kahe päästelaevaga, nende kohustuseks oli kordamööda patrullida Hiiu madala tuulealuses osas ja hoiatada laevu, mis madalikule ohtlikult lähedale sattusid, ka pidid nad hättasattunutele abi osutama.

1898 - telegraafijaam likvideeriti. Selle asemele paigaldati telefonijaam.

1900 - Pariisi maailmanäituse ajal osteti tuletorni jaoks uusim prantsuse valgusoptiline süsteem, mis paigaldati 1901. aastal.

1901- põhjalik remont hõlmas tuletorni, aitasid jt kõrvalhooneid.

1940- tuletorni juurde veeti riigi elektrivõrgust elektriliin.

II maailmasõjas sai tuletorn tõsiselt kannatada: laternaruum ja optilised seadmed purustati. Tänu vastupidavatele kiviseintele ei olnud purustused tornile saatuslikud ning see õnnestus kiiresti taastada. Järgnevatel aastatel moderniseeriti tuletorni navigatsiooniseadmeid olulisel määral.

1949- tuletorni paigaldati statsionaarne valgusoptiline süsteem

1963- süsteem asendati kaasaegsema süsteemiga EMV- 3

1957- põhjalik remont

1970-1981 –perioodilised remonttööd seoses välisseinte lagunemisega.

1982 –järjekordne kapitaalremont ning ümbruse heakorrastus,. Paigaldati optiline valgusaparaat EMV 930M, mille tuli paistab 26-30 miili kaugusele.

Alates 1999- Kõrgessaare Vallavalitsus kasutab lepingu alusel Kõpu tuletorni oma funktsioonide täitmiseks turismi – ja kultuurielu edendamisel.

2001 – restaureeriti tuleruum

2003- valmis kõrvalolevale kinnistule kergtoitlustuskohaga Kõpu tuletorni teeninduskompleks.

Kuus Eesti tuletorni on valitud Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liidu (IALA) poolt nende majakate hulka, mis kuuluvad rahvusvahelise kaitse alla: Keri, Kõpu, Pakri, Ruhnu, Suurupi alumine ja Tahkuna.

 

»
Tule külastama Kõpu tuletorni

  Kõrgessaare Vallavalitsus