Mälestusi ja nalju kalakaubandusest
- Kaks saarlast läind suurele maale kalu müima. Õhtu jäänd ühte kõrtsu öömaeale. Üks mees küsind teise kääst: "Kas jätsid ka vahi kalariista juure?" Teine ütelnd: "Ah, mis sest enam panna, seal on ennemgi." Saand kõik rahus magama jäänd, saarlased akand isekeskis rääkima, et keegi on riistade kallal. Läind siis vaatama, ja riistad olndki tühjad.
Vat see varas oli juba nii palju tark, et katsund mette kääga esimeseks, siis ta käsi oleks kinni jäänd, ta pannud puu riista sisse. Aga nii kange nõidus olnd ka, et kaks puud jäänd riista kinni, alles kolmas saand lahti. Eks siis peale seda võis kää sisse panna ja kalad välja võtta.
O.Loorits kogumik "Endis- Eesti elu- olu I) ERA II 254, 427 (36) < Reigi khk., Kõrgessaare v, Kalana k. - Enda Ennist < Mari Vajak, Juhan Vajak (1939).
- Käina mehed läind kord suurele maale kalu müitama. Jäänud kusagile kõrtsu öömaeale. Kõrtsmik käskind mehi tuppa minna ja luband isi obust talitada. Meestele näind asi natuke kahtlasena. Üks mees piilund ukse vahelt, mis kõrtsmik teeb. Obu toimetatud küll kenasti ära, aga ta võtnud sõõlaga kalu riistast. Teise omiku mees lähäb oovi, ja obu irnatab oh-oh-oh. Mees ütleb, nagu oleks obuse keelest aru saand: „Ah, kalu varastasid?" Obu teeb uuesti oh-oh-oh. Mees ütleb jälle: "Või viisid sõõlaga loudile?" Kõrtsmik olnd isi ka seal oovis ja kuulis seda pealt. Tunnistand irmuga kohe ülesse, et tema on võtnd ja annud kalad tagasi.
O.Loorits kogumik "Endis- Eesti elu- oluERA II 254, 379/80 (115) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. - Enda Ennist < Gustav Laur, s. 1879 (1939).