Praegu kehtiva Eesti Vabariigi haldusjaotuse järgi asub valla territooriumil üks alevik ja 58 küla
Kõrgessaare valda iseloomustab struktuurne tööpuudus (tööjõu nõudlus ei lange kokku tööjõu kvaliteedi ja /või paiknemisega) ja elanike suhteliselt madal ettevõtlusaktiivsus. Elanike arv Kõrgessaare vallas väheneb ja elanikkond vananeb. Võrreldes 01.11.2001. seisuga on elanike arv seisuga 01.08.2007 langenud 162 võrra. (1541-lt 1379-le), vähenemine on toimunud kõigis vanusegruppides
Kõrgessaare valla tugevused:
-
saarelisus (eraldatus)
-
pikk rannajoon
-
looduskeskkond säilinud
-
loodusvarade olemasolu (kruus, turvas, liiv, paas, puit, savi)
-
suur metsastatus
-
väljakujunenud teedevõrk
-
tiheasustusalad on kaetud enamuses ühisveevärgi- ja – kanalisatsiooniteenusega
-
telefoni ja interneti teenuse kasutamise võimalus
-
soodsad eluaseme ehituskohad
-
aktiivne külaliikumine
-
rikas kultuuripärand
-
piirangud ettevõtlusele seoses looduskaitsega
-
palju muinsuskaitse all olevaid objekte.
Kõrgessaare valla nõrkused
-
saarelisus
-
regionaalselt ei ole võrdselt arenenud
-
elanikkonnaga asustatus on ebaühtlane
-
piirangud ettevõtlusele seoses looduskaitsega
-
põllumaade madal boniteet; maade võsastumine
-
elanikkonna vananemine ja vähenemine
-
elanike tervise halvenemine (eakad; ravikindlustamata isikud)
-
kvalifitseeritud tööjõu puudus
-
majandustegevuse seisukohalt kohalikke tarbijaid vähe; mandrile toodangu realiseerimine
-
logistiliselt keerukas; konkurents väike
-
elukeskkonna loomine kallis
-
avalike teenuste (eelkõige riigiasutustelt saadav) saadavus ja kvaliteet on halvenenud
-
väike kogukond mitmekesise haridus ja kultuurikeskkonna väljaarendamiseks.
-
valla kaugemates piirkondades kommunikatsiooniteenuste, interneti teenuse kättesaadavus
-
kehv ja kallis; kohati tehniliselt veel lahendamata
-
kruusakattega vallateede olukord halb; riigiteede kvaliteediklass nõrk
-
valguskaabli rakendus veel väike
-
elektri kvaliteet ebaühtlane, eriti äärealadel
-
kasutamata ja lagunevad hooned
-
palju muinsuskaitse all olevaid objekte
-
koostöö (avalik sektor- erasektor- teiste omavalitsustega Hiiumaal) veel nõrgavõitu
-
noorte ja ettevõtlike noorte jaoks piirkond vähe väljakutseid ja rakendusi pakkuv
-
hõre ühistranspordi kasutamise võimalus.
Kõrgessaare valla ohud
-
koordineerimatu ja suurenenud turism (massiturism) ohustab keskkonna koormus-taluvust
-
merereostus
-
projektidega alustatud tegevuste jätkusuutlikkuse nõrkus
-
äärealade kõrvalejäämine
-
hariduse kvaliteedi halvenemine (õpetajad eakad, noored õpetajad ei soovi maale elama asuda
-
jmt)
-
kasvavad kulud jäätmemajandusele
-
kasvav kulu küttemajandusele
-
ebakindlus riigipoolne halduspoliitika osas
-
elanikkonna väljaränne.
Kõrgessaare valla arenguvõimalused
Kõrgessaare vallas on võimalused arenguks, kui:
-
soodustada väike ja keskmist ettevõtlust (innovatiivsus ja tootearendus, väärtustamine)
-
soodustada puidutööstuse arengut
-
aidata kaasa turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri väljaarendamisele
-
tõhustada vallapoolset järelvalvealast tegevust
-
avada rannad (pääs merele, lautrikohtade taastamine, arendamine jmt.)
-
käivitub sadamate võrk, sadamate väljaarendus, sadamateenuste mitmekesistamine;
-
sadamahoonete renoveerimine ja/või väljaehitamine
-
parendatakse reostusvastast valmisolekut; arendatakse välja jäätmemajandus
-
laste hariduse sh. erivajadusega lastele hariduse omandamise võimaluste säilitamine,
-
parendamine ja konkurentsivõimelisemaks muutmine
-
regionaalsete programmide kaasabil võimaldada kõikidesse valla piirkondadesse kvaliteetne
-
side- ja interneti teenus
-
riiklike vahendite abil viia teed tolmuvabaks ning teede kvaliteediklassi tõsta
-
elektriliinid ja -alajaamad kaasajastada
-
parendada arstiabi kättesaadavust äärealadele
-
korraldada ühtne ja kvaliteetne info liikumine ja kättesaadavus
-
võimalusel võetakse kasutusele alternatiivenergia (näiteks tuulegeneraatorid)
-
välismaalaste ja nn suvehiidlaste kaasamaine valla ettevõtmistesse.
Valla territooriumi pindala on 379,5 km2, mis moodustab 38% Hiiu maakonna territooriumist.
Tööjõud
Tööhõiveameti andmetel on töötuid meie vallas keskmiselt olnud paaril viimasel aastal ca 2-3 % töövõimelisest elanikkonnast Vanuseliselt oli töötute hulgas vanuses 25.a. – 50.a. inimeste osatähtsus ca 38% ja üle 50.a. vanuseid ca 62%.
Asustus
Ajalooliselt võib valla jagada kuueks väiksemaks piirkonnaks (Kõrgessaare, Lauka, Luidja, Kõpu, Reigi ja Malvaste).
Samuti on ebaühtlased külade suurused põhielanike arvu järgi. Tihedamalt on asustatud Kõrgessaare, Lauka, Reigi ja Luidja piirkond, hõredamalt Kõpu ja Tahkuna poolsaar ning Hüti- Leigri piirkond. Ebaühtlane asustus teeb keeruliseks valla kõigi piirkondade ühtlase arengu.
Vallale on iseloomulik hõre asustatus (4,1 elanikku/km2 kohta). Arvestades, et ligi 50% elanikkonnast paikneb Kõrgessaare alevikus ja Lauka külas, ülejäänud territooriumil on rahvastiku tihedus veelgi väiksem ehk 2,1 elanikku/km2 kohta. Valla asulatevaheline keskmine kaugus on 4 km. Hõre asustatus on tingitud suurte metsamassiivide paiknemisest valla territooriumil. Külade territoriaalne jaotus regiooniti on äärmiselt ebaühtlane.
Elanike arv külade lõikes:
