Pihla külas asub Reigi kihelkonnakirik. Seda ametliku nimega Jeesuse kirikut on rahvasuus varem kutsutud Pihla kirikuks. Praegune kirik on siinsel kogudusel kolmas. Nii, nagu on oletuslik asupaik, on kadunud ajaloohämarusse ka esimese kiriku ehitusaeg. 1627. aastal oli see igatahes olemas - seda tõendavad Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa visitaator Johann Rudbeckiuse visitatsioonidokumendid.
Praeguse 370 kohalise kivikiriku lasi püstitada parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg 1800.-1802. aastal oma poja Gustav Dietrich Otto von Ungern-Strenbergi (1773-1800) mälestuseks. Erandlikult on torni tuulelipu varda tipus Eestis tavapärast kukke asendav liiliaõis, mis pärineb Ungern-Sternbergide vapilt.
Reigi kiriku huvitavamad kunstimälestised on vanast kirikust pärinevad 17. sajandil puule maalitud "Püha õhtusöömaaeg", veel üks "Püha õhtusöömaaeg", "Kolgata" ning "Risti mahavõtmine". 19. sajandist pärineb proua Ungern-Strenbergi annetatud "Kristus Ketsemani aias".
Võimas, suhteliselt madala telkkiivriga, läänetorn muudab väheldase Reigi Jeesuse kiriku kaugelepaistvaks ja pilkupüüdvaks monumentaalseks ehitiseks.